Konverentsil kõnelejad on pärit Euroopa erinevatest nurkadest. Nende hulgas on eri elualade eksperte – akadeemikuid, ettevõtjaid, otsustajaid, poliitikuid ja aktiviste.


Peakõnelejad

Philip Schlesinger
on kultuuripoliitika professor Glasgow ülikoolis ning Centre for Cultural Policy Research’i akadeemiline direktor. Varasemalt on ta töötanud filmi- ja meediaõpingute professorina Stirlingi ülikoolis (1989–2006) ning on üks Stirling Media Research Institute’i asutajatest. Praegu on Schlesinger ka Ofcom’i (Ühendkuningriigi kommunikatsiooniregulatsiooni amet) Šoti nõuandva kogu juhataja. Tema viimased uuringud hõlmavad kultuuriloomingut ja valitsuspoliitikaid, meediateooriat ja meediapoliitikat, Euroopa avalikku sfääri, etnograafiat ja pagulasnäiteid.

Divina Frau-Meigs on meediasotsioloogia professor Sorbonne’i uues ülikoolis Prantsusmaal. Ta on tunnustatud ekspert meedia- ja infotehnoloogiate võrdlevas käsitluses ning uurib igapäevaselt meediakasutust ja -praktikaid noorte hulgas. Praegu töötab ta e-valitsuse, meediaregulatsioonide, kultuurilise mitmekesisuse ja ülemaailmse e-kirjaoskuse teemadega. Frau-Meigs on nõustav spetsialist UNESCOs, Euroopa Liidus, Euroopa Komisjonis ning mitmes Prantsuse ja teiste riikide valitsusasutustes.

Panelistid
Gerfried Stocker on Ars Electronica, Euroopa tähtsaima digikunsti festivali kunstiline juht. Aastatel 1995-1996 juhtis ta kunstnike ja tehnikute gruppi, kellega koos loodi Ars Electronica keskuse innovaatilised näitusestrateegiad ning alaline uurimis- ja arenduskeskus Ars Electronica Futurelab. Stockeri juhtimisel on Ars Electronica kureerinud rahvusvahelisi näituseid aastast 2004 ning kunstikeskus on pidevalt laienenud.

Zuzanna Stańska: on kunstiajaloolane ja Moiseumi asutaja. Ta tegeleb ka muuseumide ja kultuuriasutuste tehnilise konsulteerimisega teemal, kuidas jõuda publikuni uute vahenditega. Stańska on kunstiajalugu tutvustava veebilehe ja mobiilirakenduse DailyArt looja. Tema ind kasutada muuseumis uusi tehnoloogiaid on toonud talle Briti nõukogu noore loovettevõtja auhinna kultuuri kategoorias ning teda on mainitud „Uue Euroopa Top 100 väljakutsuja“ nimekirjas, mille koostasid Visegardi Fond, Google, Financial Times ja Res Publika.

Dr. Aphra Kerr on sotsioloogiadotsent Maynoothi ülikoolis Iirimaal. Teda on tunnustatud digimeedia, online-meelelahutuskeskkondade mitmekesisuse ja juhtimise ning andmepoliitika teemade tootmise ja uurimise eest. Ta on International Encyclopedia of Digital Communication and Society (Wiley-Blackwell, 2015) kaasautor ning temalt on peagi ilmumas Global Games: Production, Circulation and Policy in the Networked Era (Routledge).

Prof. Monika Hagedorn-Saupe

Hagedorn-Saupe töötab Instiut für Museumsforschung det Staatlichen Museen zu Berlin’is Saksamaal. Ta õpetab HTW-Berlini ülikoolis museoloogiat. Ta on Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu (ICOM) Euroopa haru juhatuse liige ning juhib ICOMi infotöötluskomisjoni. Lisaks on ta Europeana Fondi juhatuse liige ning kultuuriühenduse MICHAEL asepresident.


Myria Georgiou

õpetab Londoni Majandus- ja Riigiteatuste Ülikooli (LSE) meedia ja kommunikatsiooniosakonnas. Tema uuringud hõlmavad migratsiooni, diasporaad ja linnaruumi, eriti seda, kuidas meedia mõjutab kuuluvuse narratiivi liikuva ja mitmekesise kodanikkonna seas. Tema sulest on ilmunud Diaspora, identity and the media (Hampton Press, 2006) ja Media and the city (Polity, 2013).


Vincent Bonnet
on Euroopa raamatu-kogude ja infotöötlus-organisatsioonide assotsiatsiooni (EBLIDA) juhataja aastast 2010. Oma töös ühendab ta kirge raamatukogude vastu ja huvi Euroopa asjade, autoriõiguse ja info kättesaadavuse vastu. Enne tööd EBLIDAs töötas Bonnet Prantsusmaal koolitajana erafirmas, mis oli suunatud raamatukogudele, ning avaliku teenistujana raamatukogudes.


Koen Leurs on Urtechti Ülikooli postkolonialismi ja soouuringute dotsent. Tema kriitilised mitmemeetodilised uuringud käsitlevad meediat, migratsiooni, sooteemasid, diasporaad ja noortekultuuri. Tema sulest ilmus hiljuti Digital Passages. Diaspora, Gender ja Youth Cultural Intersections (Amsterdam University Press, 2015). Hetkel on Leurs peamine uurija projektis, mis käsitleb noori migrante (Young connected migrants. Comparing digital practices of young asylum seekers and expatriates in the Netherlands).  

Jean-Pierre Evain Evain liitus Euroopa Ringhäälingu-nõukoguga (EBU) aastal 1992, olles eelnevalt veetnud aastaid France-Telecomi uurimis- ja arenduskeskuses (CCETT) ning Deutsche Telekomis (FI/FTZ). Tema juhtida on EBU meta-andmestikuga seonduv tehniline pool ning uued produktsiooniskeemid. Evain on ka EBU Big Data Steering Board’i liige. Lisaks esindab ta EBU huvisid mitmes standardiorganisatsioonides ja tööstusfoorumites (AES, ETSI, IPTC, MPEG, SMPTE, W3C, jne).


Claudia Luciani töötas aastaid poliitilise nõustamise ja koostöö osakonna juhatajana Euroopa Komisjoni välispoliitika direktoraadis. Septembris 2012 määrati ta demokraatlike valitsemistavade talituse juhatajaks. Claudia Luciani juhitud osakond töötab järgmiste probleemide lahendamisega:
·       Demokraatiaasutuste positsiooni tugevdamine Euroopa standardite võrdse rakendamisega liikmesriikide hulgas ning valitsemise erinevate tasandite (kohalik, maakondlik, riiklik) omavahelise suhtluse hindamisega.
·       Põhiõiguste ja –vabaduste hoidmine ajal, kui järjest suureneb vajadus „hallata“ mitmekesisust ühiskonnas.
·       Demokraatlike põhimõtete ja tavade hindamine demokraatlikes üleminekuprotsessides väljaspool Euroopat koostöös Maailma Demokraatiafoorumiga.

Alisson Powell töötab Londoni Äri- ja Riigiteaduste Ülikoolis (LSE) meedia- ja kommunikatsiooni-osakonna dotsendina. Tema vedada on ainulaadne magistriõppekava „Data & Society“ (andmed ja ühiskond). Praegu kirjutab Powell raamatut tehnoloogilisest kodanlusest ja andmelinnade valitsemisest, asjade internetiga kaasnevast „tundmisest“ ning töötab samal ajal mitme projektiga, mis on seotud kodanike, linnade, andmete ja eetikaga.

Maarten Brinkerink töötab Netherlands Institute for Sound and Vision’i avalikkuse kaasamise ja uuendusliku ligipääsetavuse eksperdina. Ta osaleb heli ja pildi strateegiliste plaanide loomisel ning toetab Hollandi pärimussektorit projektiga Open Culture Data (avatud kultuuriandmestik). Brinkerink on ekspert autoriõiguste, ühisloome ning digitaalse pärimuse taaskasutamise valdkondades. Oma instituudis on ta lisaks rahvusvahelistele teadusprojektidele töötanud ka digiteerimisprojektiga „Images for the Future“.

Moritz Beber lõi 2015. aasta oktoobris Berliinis toimunud pagulaste hackathon’il ettevõtte Metacollect. Oma projektiga unistab ta avatud andmeteenusest, mis võimaldab koostöös partnerplatvormidega algatada pagulasabi ja lõimumisprojekte. Nende abil saaksid pagulased parandada oma e-pädevusi, jõuda rohkemate inimesteni, olla rohkem iseorganiseeruvad ning vahetada omavahel teadmisi, mille abil luua aina uusi innovatiivseid teenuseid.

Priit Alamäe on Nortali asutaja ja juhatuse liige. Ta lõi oma ettevõtte aastal 2000, olles toona 22-aastane tulevikku vaatav noormees. Alamäe juhtimisel on Nortal praeguseks kasvanud rahvusvaheliseks IKT ja ärikonsultatsiooniettevõtteks, mis pühendub e-muutuste läbiviimisele ühiskonnas, valitsusasutustes ja erafirmades Euroopas, Lähis-Idas ja Aafrikas. Ta on saanud Eesti Vabariigi presidendilt Valgetähe ordeni ning Ernest ja Young on nimetanud ta Aa



David Hesmondhalgh on üks kultuuritööstuse valdkonna juhtivteadlasi maailmas. Ta on Leedsi ülikooli meedia, muusika ja kultuuri professor. Tema sulest on ilmunud Culture, Economy and Politics: The Case of New Labour (Palgrave, 2015, koos Oakley, Lee ja Nisbettiga); Why Music Matters (Wiley-Blackwell, 2013), Creative Labour: Media Work in Three Cultural Industries (Routledge, 2011, koos Sarah Bakeriga), ning The Cultural Industries (Sage, 2012).

Marju Lauristin
on üks lugupeetumaid poliitikuid ja akadeemikuid Eestis. Lauristin on olnud ka üheks Laulva Revolutsiooni juhtfiguuridest, sotsiaalminister ning praegu esindab ta Eestit Euroopa Parlamendis SDE kandidaadina. Euroopa Parlamendis on ta tegelenud peamiselt andmekaitse regulatsioonidega. Marju Lauristin on kodumaal tuntud ka kui Tartu Ülikooli kommunikatsiooniprofessor.

Eli Commins
on Prantsuse kultuuriministeeriumi kujutava kunsti ameti (Direction Générale de la Création Artistique) digipoliitika koordinaator. Comminsi hallata on teemad, mis seonduvad loominguga digikeskkondades ning ta aitab kultuuriinstitutsioonidel luua uusi eeskirju moodsa kunsti, teatri, tantsu ja muusika valdkonnas. Varasemalt oli ta Montpellieri moodsa kunsti keskuse La Panacée asedirektor.

Dr. Andrew Hoskins

on Glasgow ülikooli sotsiaalteaduste kolledži interdistsiplinaarsete uuringute professor. Ta on Sage Journal of Memory Studies’i looja ja peatoimetaja ning looja ja kaasautor Plagrave Macmillan raamatuseerias Memory Studies. Tema uusim raamat, kirjutatud koos John Tullochiga, kannab pealkirja Risk and Hyperconnectivity: Media and Memories of Neoliberalism (Oxford University Press 2016). Praegu toimetab ta raamatut Digital Memory Studies (Routledge 2017).



Dr. Cornelius Puschmann on Alexander von Humboldti interneti ja ühiskonna instituudi projektijuht ja vanemteadur, aastatel 2015/2016 kuulus ta Harvardi ülikooli Berkmani nimelise interneti ja ühiskonna keskuse ridadesse. Puschmann uurib digimeediat ja kommunikatsiooni traditsiooniliste ning arvutuslike meetoditega. Praegu uurib ta vihakõne internetis ning populistlike liikumiste käitumist sotsiaalmeedias.


Ott Jalakas on ettevõtja ja Lingvisti kaasasutaja. Järgmise põlvkonna keeleõppe tööriist Lingvist aitab keeleõpet lihtsustada, kiirendada ja varasemast tõhusamaks muuta. Lingvisti meeskond soovib näha maailma, kus mitmekeelsus on standard ning kus igaühel, hoolimata taustast ja asukohast, on võimalus õige tehnoloogia abil kiirelt uusi keeli omandada.  

Andra Siibak on Tartu Ülikooli meedia-uuringute professor, kelle uurimisteemadeks on peamiselt noorte interneti ja sotsiaalmeedia kasutamise riskid ja privaatsus. Siibak on viimase viie aasta jooksul teadusajakirjades avaldanud üle 40 artikli. Aastal 2015 sai ta Eesti Vabariigi presidendilt noore teadlase preemia.


Gabriel Brezoiu on üle-euroopaline koolitaja ja projektijuht, kelle erialadeks on mittetulundusühingud ja noortevaldkond. Tal on üle üheksa aasta kogemusi noorteprojektidega, mis keskenduvad digiteemadele, projektijuhtimisele, kommunikatsioonile, vihakõnele internetis ning noorte osalusele. Ta on European Youth for Change grupi liige, „European Digital Youth Summit’i“ ning PRISMA Euroopa võrgustiku algataja.

Peter Stockinger on Pariisi idamaade keelte ja tsivilisatsioonide instituudi (INALCO) professor ning sealse kultuuridevahelise kommunikatsioonikooli juhataja. Ta on ka uuringulabori PLIDAM liige. Tema peamised uurimisvaldkonnad on digimeedia ja –kultuur, semiootika, kultuuridevaheline ja organisatsioonikommunikatsioon, digitaalsed audiovisuaalsed arhiivid, videokorpuste kirjeldamine, dokumenteerimine ja taaskasutamine, teadmusloome ja juhtimine ning ontoloogia arendamine.


Snežana Samardžić-Marković on Euroopa Komisjoni Demokraatiatalituse juhataja aastast 2012. Tema tööülesanne on edendada uuendusi demokraatia, valitsemise, osaluse ja mitmekesisuse osas. Tema vastutusvaldkonda kuuluvad haridus- ja noortepoliitika, kogukonnademokraatia, kultuuripoliitikad, valimisabi, inimväärikuse kaitse, sooline võrdõiguslikkus, laste ja vähemuste õigused, sotsiaalne kaitse diskriminatsiooni vastu, kodakondsusteemad, sotsiaalne sidusus, kultuuridevaheline dialoog ja demokraatlik kriisikäitlus. Samardžić-Marković on varasemalt olnud eri ameteis Serbia valitsuses, sealhulgas Lähiriikide välisministeeriumi asedirektor, kaitseministeeriumi aseminister (2005-2007), Serbia-NATO kaitsereformi meeskonna kaasjuhataja, WADA asutajakogu liige, noorte- ja spordiminister (2007–2012) ning noorte talentide fondi president.

Ülle Talihärm töötab Kultuuriministeeriumis raamatukogunõunikuna. Ta panustab Digitaalse Kultuuripärandi Nõukogu liikmena digitaalse kultuuripärandi digiteerimise, säilitamise ja valdkondadeülese koostöö ning digimise strateegilise poliitika kujundamisse Eestis. Ta on säilitus-eksemplari kogumise ja säilitamise spetsialist. Ta on olnud eestvedaja uue säilituseksemplari seaduse välja-töötamisel, mis jõustub 01.01.2017. Kireks on digitaalselt sündinud meedia kogumine ja säilitamine, mis on innovaatiliste avalike teenuste arendamise aluseks.

Korioun Khatchadourian on TUMO (Tumo loova tehnoloogia keskus) juhataja. TUMO on Armeenias tegutsev kooliväline digimeedia õpikeskkond, mis loodi Jerevanis aastal 2011. Tal on kaks magistrikraadi juhtimises ja ettevõtluses ning üle kaheksa aasta kogemusi MTÜ-dega ja haridussektoris. Khatchadouriani kirg on haridusuuendus ning ta näeb hariduse tuleviku võtmetegurina just uusi tehnoloogiaid.

Aleksi Rossi on API (Application Programming Interface) teenuste juht Soome rahvusringhäälingus (Yle). Ta on üks avatud andmete liikumise eestvedajaid Soomes. Tema eestvedamisel on Yle portaalide API avatud partneritele ja kolmandatele osapooltele, et nad saaksid kasutada Yle andmeid uute teenuste loomisel.